KARJAJUHT. Karjajuhiks olemine on eelkõige vaimne üleolek koerast. Karjajuht on tark, sõbralik, usaldatav, turvatunnet pakkuv. Enamus koera probleemkäitumistest tuleneb sellest, et tal ei ole karjajuhti. Karjajuhita koer on ebakindel ja tal ei jää muud üle, kui üritada ise karjajuhiks hakata. Vähem on neid koeri, kes on juba sündinud alfa koeraks st. domineerivaks koeraks, kellel on vajadus karjajuhi positsiooni saamise nimel "võidelda". Nõuandeid, kuidas taastada/tugevdada oma karjajuhi positsiooni: * Sööda koera kindlatel kordadel. * Jäta koera ebasobiv käitumine tähelepanuta - kiida õiget käitumist. Reageeri ebasobivale käitumisele vaid siis, kui see on põhjendatud (hammustamine jne). * Õpeta talle, et sinu tähelepanu on midagi erilist. * Ära luba jalutuskäikude ajal koeral suunda dikteerida. * Ära luba kasutada enda peal hambaid, lõpeta kohe mängimine ja ignoreeri koera. * Ära luba domineerival koeral magada/olla põranda tasemest kõrgemal. * Et koeraga mängida, teda hellitada vms, kutsu koer enda juurde mitte ära mine tema juurde. * Tee koeraga harjutusi, mis tähendavad tema jaoks sinu üleolekut – vaata hambaid, harja, pane teda paariks minutiks lamama, katsu ta kehaosi. * Ära reageeri alati, kui koer kerjab sinu tähelepanu, tegevuste algatajaks ja lõpetajaks oled üldjuhul sina (ebakindla või mittemängiva koera puhul tuleks koera algatust toetada). * Külalisi tervitad esimesena sina. Sama kehtib ka sinu kojutulemise puhul, enne tervitad oma pereliikmeid, kõige viimasena koera. * Tee temaga trenni, et ta reageeriks ka sosistatud käskluste peale. Väldi käskluste kordamist! Loetletud nõuanded on osake juhiks olemisest. (Kohandatud, algmaterjal pärit koer.ee)
Võistlus- ja sportkoera kasvatuse kohta küsi oma koolitajalt täpsustusi juurde.

KEELAMINE EHK “EI” on koerale hoiatussignaal. “Ei” tähendab seda, et “lõpeta oma tegevus, mida iganes teed ja vaata siia!”. "Ei" peaks olema öeldud jämedal nõudlikul toonil. “Ei” tähendab, et antud tegevus ei ole talle turvaline ja kui ta seda kohe ei lõpeta, järgneb midagi väga ebameeldivat. Sõna “EI” tähendus tuleb enne kasutamist koerale selgeks õpetada ja siis kasutada nii harva kui võimalik, et ta säilitaks oma efektiivsuse. Ei tasu kasutada liitsõnu nt ei-hüppa, jms. “EI” ei ole karistus, vaid tegevuselt ära suunamine st. koer lõpetab antud tegevuse ja talle antakse uus käsklus või võimalus teha midagi põnevamat. Antakse võimalus käituda “õigesti” ja kiidetakse selle eest ohtralt. Võimalusel väldi käskluse “Ei” kasutamist koos koera nimega (mitme koera puhul võib nime vaja minna), nimi peab koerale tähendama midagi positiivset ja meeldivat. (Kohandatud, algmaterjal pärit koer.ee)

KIITMINE JA KARISTUS. Suhe koeraga ei peaks baseeruma hirmul vaid koer peaks ikka rõõmuga ja vabatahtlikult meiega koostööd tegema. Iga koeraomanik peaks oskama oma koera nö lugeda, missugune kiitmismeetod koerale kõige enam sobib/meeldib. Vaata, kuidas su koer reageerib erinevates olukordades, proovi ja katseta julgelt. Silitamine-kallistus, maius, julgustav sõna, mõnele piisab lihtsalt sõbralikust silmavaatest, mäng. Koerale on kiituseks juba see, kui peremees on temaga rahul. Kiita tuleb nii, et koer saaks aru mille eest teda kiideti. See on sekundimurdosa küsimus. Mida "õigem" käitumine, seda tugevam ja mõjusam peaks olema kiitus. Erand on noored koerad ja kutsikad, keda peab kiitma alati ohtralt ja ülevoolavalt.
Karistamine - nimetagem seda ebameeldiva tunde tekitamiseks koerale. Koerale on vaja selgeks teha, et teatud tegevusele järgneb ebameeldivus. Jällegi on ülimalt tähtis õige ajastus murdosasekunditega– koer peab mõistma oma teo ja karistuse vahelist seost. Mitte kunagi ei karistata koera, kui ta tuleb oma peremehe juurde või kui me pole teda otse pahateolt tabanud. NB! Ei saa karistada koera sellise teo eest, mis on ta loomuses. St. valvekoera ei saa karistada valvamise eest, urukoera aias kaevamise eest ja jahikoera näiteks jälje ülesvõtmise eest. Tema loomust tuleb õppida ohjama. Pidev koera karistmine ei anna mingit efekti – koer harjub karistamisega, ta muutub lihtsalt neurootiliseks ja halvimal juhul agressiivseks. Pärast karistamist tuleb koerale anda võimalus õigesti käituda, õige käitumise eest tuleb aga kiita. St, et enne karistamist peab eelnema hoiatus, näiteks käsklus “Ei”. Koera ei tohi karistada meie enda poolt tekitatud konfliktsituatsioonis. Selline olukord tekib näiteks siis, kui kord lubatakse koerale midagi teha, teinekord aga sama asja keelatakse. Nt üks lubab laualt toitu võtta, teine mitte. On oluline enne kutsika võtmist pereliikmete vahel paika panna mis on lubatud ja mis ei. See mis koerale on keelatud on alati talle keelatud. Kuidas karistada õieti? Soovitatavad kutsika karistamisvahendid: turjast sakutamine - nagu koeraema, veeprits, kivikestega kolisev plekkpurk. Oletame et koer närib mööblit, ütleme talle “Ei” ja kui ta sellel samal sekundil ei lõpeta oma tegevust, pritsime teda veega või näiteks viskame kintsu pihta plekkpurgikesega. See tegevus peab olema ülitäpselt ajastatud, et kutsikas mõistaks oma tegevuse ja karistuse seost. Koer lõpetab närimise ja vaatab otsa – kohene “Kiitus”. “EI” öeldakse vaid üks kord nagu ka muid käsklusi. On olukordi mida ainult kommi ja plekkpurgikesega ei lahenda - abi saamiseks pöördu koolitaja poole. (Kohandatud, algmaterjal pärit koer.ee)